Power metal
 | See artikkel ootab keeletoimetamist. |
Power metal on üks heavy metal'i alamliikidest. Selle eesmärk on kuulajas tekitada eepilist kogemust. Power metal sisaldab peamiselt traditsioonilise metal'i ja thrash metal'i tunnusjooni, tihti sümfoonilises kontekstis.
Power metal'i mõiste üle vaieldakse, kuna see võib viidata kahele erinevale, kuid omavahel seotud stiilile. Üks neist sai alguse ja on põhiliselt levinud Ameerika Ühendriikides, teine aga pigem Euroopas: Saksamaal, Itaalias ja Skandinaavias. Tänapäevases keelekasutuses tähendab see üldiselt Euroopa stiili. Ameerika bändid Kamelot ja Iced Earth on peamised erandid.
Euroopa power metal
[muuda | muuda lähteteksti]1980. aastate keskpaigas hakkasid sellised Euroopa ansamblid nagu Helloween (Saksamaa) ja Europe (Rootsi) pöörama enam tähelepanu laulude meloodilisele küljele. Kuigi ansambel Europe hakkas hiljem viljelema raskemat rokki, olid nende varasemad albumid power metal'i arengus tähtsad, ning nende mõjutusi võtsid paljud uute power metal'i ansamblid omaks. Helloween segas kiireid speed metal'i riffe meloodilistega ja lisas Iron Maideni stiilis jõulised vokaalid, mis omakorda lisasid heli puhtusele. Nende albumeid "Keeper of the Seven Keys, Part 1" (1987) ja "Keeper of the Seven Keys, Part 2" (1988) arvestatakse üldiselt tähtsateks stiili arengu verstapostideks. Selle tulemusena valgus Euroopa stiilis "lõbus metal" üle terve kontinendi (eriti Soomes) ja üle terve maailma, kuigi see on Ameerika Ühendriikides, Suurbritannias ja teistes inglise keelt kõnelevates riikides jäänud suhteliselt ebapopulaarseks. Hiljuti on mitmed power metal'i ansamblid jätnud oma eelkäijate "lõbusa metal'i" kõla maha, ning on võtnud omaks power metal'iga kombineeritud eepilisema kõla. Ansamblid nagu Blind Guardian on kombineerinud klassikalise power metal'i kõla orkestrilise taustaga, nagu on teinud ka Heavenly, Dragonland, Rhapsody of Fire ja Angra.
Ameerika power metal
[muuda | muuda lähteteksti]Ameerika power metal nagu ka Euroopa power metal on mõjutatud ansamblitest Queen, Rainbow, Iron Maiden, Judas Priest, Savatage ja Queensrÿche. Selle stiili eelkäijateks peetakse ansambleid Iced Earth, Nevermore ja Symphony X. Samas väidetakse, et see stiil on asendumas tuntumate stiilidega, nagu thrash metal ja Euroopa power metal. 1980. aastatel esindasid Ameerika power metal'it ühelt poolt ansamblid nagu Lizzy Borden ja Savage Grace, kuid teisalt ka Crimson Glory, Liege Lord ja Jag Panzer. Tänu uutele esile kerkivatele power metal'i bändidele kohtadest nagu New Yorgist (sealt pärinevad ka Manowar ja Virgin Steele) ja New Jerseyst (Symphony X). Floridast pärit Kamelot on hiljuti muutunud antud stiili eeskäijaks oma uute albumite "Epica" ja "Black Haloga". Samas tuleb märkida, et Kameloti stiil sarnaneb pigem Euroopa power metal'iga. Lisaks Kamelotile allkirjastas Nebraskast pärit power metal'i bänd lepingu tuntud Ameerika Ühendriikide plaadifirmaga Metal Blade Records, kuid ka nende stiil meenutab Euroopa power metal'it.
Muusikaline iseloomustus
[muuda | muuda lähteteksti]Tänapäevase mõistena rõhutab power metal'i eepilisele kõlale, suurtele kiirustele ja kaasahaaravatele meloodiatele. Samas kui enamik rokilugude laulusõnu keskendub reaalsetele sündmustele nagu isiklikud kogemused, ajaloolised sündmused, sotsiaalsed märkused, jne, siis power metal tegeleb pigem eepiliste, kosmoloogiliste või metafüüsiliste teemadega. Paljud power metal'i laulud saavad inspiratsiooni religioonist või mütaloogiast ja teadusulmest, ning fantaasiast, ning need on tavaliselt oma meeltülendavate ja võimsate kooridega positiivsema tooniga kui enamik teiste metal'iliikide laulusõnu.
Power metal'i vokaalid on üldiselt "puhtad", vastupidi death metal'it iseloomustavatele urisevatele vokaalidele, ning neid esitab tavaliselt koolitatud laulja. Jätkates Bruce Dickinsoni ja Rob Halfordi eeskuju, laulab enamik power metal'i lauljatest kõrgemas registris. Suurem osa selle stiili lauljaid on tenorid (erandina endine Iced Earthi esilaulja Matt Barlow ja Sabatoni esilaulja Joakim Broden, kes laulavad baritoni või bassi). Mitmed lauljad nagu Hansi Kürsch Blind Guardianist ja Matt Smith Theocracyist salvestavad mitmehäälsuse mitmekihiliste vokaalipartiidena, meenutades Queeni. Tänu laulu esmatähtsusele power metal'i stiilis on lauljatel esmatähtis bändi edu, ning seetõttu lauljad üldiselt pille ei mängi.
Power metal'i kitarristid ja bassistid mängivad tavaliselt kiireid noodijadasid, kuid muudavad akorde suhteliselt aeglaselt harmoonilise tempoga kord sammu jooksul, või aeglasemalt. Kiired ja rasked kitarrisoolod on peaaegu kindlustatud.
Power metal'i trummarid mängivad tavaliselt korraga kahe bassitrummiga, et saavutada suurem kiirus, mängides tihti järjestikuseid 16-noodilisi jadasid (kuueteistkümnendiknoote) koos rõhkudega rütmides. Mõned ansamblid eiravad seda valemit, kuid sellegipoolest on see levinud.
Samuti mängitakse paljudes ansamblites süntesaatorit, kuid seda üldiselt ei rõhutata. Mõned ansamblid, nagu Itaalia Rhapsody of Fire, on salvestustel kasutanud veel rohkem sümfoonilisi elemente. Rhapsody kutsub oma muusikat "Hollywoodi metal'iks", rõhutades oma sarnasust tänapäevaste filmipaladega.
See stiil on kõige enam levinud Euroopas, Jaapanis ja mitmes Lõuna-Ameerika riigis (sh Brasiilias, Venezuelas, Argentinas ja Tšiilis) ning populaarsus kasvab mitmes Põhja-Ameerika osas, eriti Québecis, Kanadas, kus on väga tugev austajaskond. Power metal'i populaarsust on märkimisväärselt kergitanud Briti bänd Dragonforce.